Täna said lapsed oma esimese tõelise tunnistuse. Päris raske on neid tunnistusi kirjutada, aga hakkama sain ja proovisin igale lapsel läheneda ikka läbi positiivse nurga. Ma loodan, et see õnnestus.
Esmaspäevast alates, siis hinded ja eks ma proovin jätkata ka kommentaaride kirjutamist ja ka reedeti tagasiside kirjutamist. Ma proovin vähemalt - ma ei luba, et 100% igal reedel selle aja leian, sest olen reedel ka koridoris koos õpetaja Merlega üldkorrapidaja. Samas nende nädala kokkuvõtete kirjutamise ajal ma pühendun igale lapsele selle paar minutit ja see on tegelikult oluline.
Tänases klassijuhatajatunnis me rääkisime, mis on hästi ja mis mitte. Kahjuks jäi kõlama negatiivne pool - me ei jookse, me ei torma, me ei karju, me ei tee klassikaaslastele haiget, me ei ole pahatahtlikud jne. jne. kõik see mida ma igapäev räägi, räägin ja lõpuks karjun - kahjuks. Kuid täna tundus, et ma pole seda kunagi teinud ja lapsed pole sellistest reeglitest midagi kuulnud :( Aga mina, kes ma olen kohati lootusetu optimist, loodan, et see ikka lõpuks muutub.
Ma palun vabandust nende laste ees, kes peavad taluma päevast-päeva minu kurja häält, aga ise pole nad midagi teinud. Lihtsalt lõpuks ei suuda vaikida, kui päevast päeva lihtsalt laps ei allu või ei täida tunnis vajalikke reegleid. Samas täna ka Rasmuse emaga rääkides, tõdesime, et samas annab see klass ka väga palju positiivset tagasi ja see on põhjus, miks ma igal tööpäeval ju klassi ette tulen :) Ma armastan väga igat last, kes minu klassis hetkel õpib. Igas lapses on olemas see positiivne, mis suunurgale naeratuse toob.
Aitäh kõikidele vanemtaele, kes täna oma lapsed pidulikult riietasid.
Täna me lastega mängisime, mõistatasime ja soovisime.
 |
| Meie oma esimeste tunnistustega. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar