Vaatasime küll joonist ja plaani, aga ikka ei saanud täpselt pihta, kelle puu kusagil kasvas. Kahjuks vedas seekord ka laste mälu alt, küll oli jonnimist, et just see on kellegi puu, aga nüüd pilte vaadates oli lapse mälu ka seekord mitte täpne.
Lõpuks tegin ettepaneku, et rohime kõik puud, mis on meie platsil ja ütleme, et kõik on meie puud. Kõigile see idee meeltmööda ei olnud, aga mis teha. Seega kõik meie platsil olevad muud on meie puud.
Lisaks saime uurida , kuidas reaalselt ikka kompassiga ilmakaari määrata. Meid aitas õp. Kirsti.
Lapsed olid tublid ja päev oli põnev.
AITÄH, Kirsti! Ja õues oli pirukat süüa ja kõrrejooki juua palju parem, kui seda koolimajas teha.
Peale õppimist tuli natukene ka möllata ja seda tegime Hageri mänguväljakul ja külakiigel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar